Tegevusalad

Ventilatsiooni­süsteemide reguleerimise eesmärk

Ventilatsioonisüsteemi reguleerimise ja õhukulude mõõtmise põhieesmärgiks on tagada normaalne sisekliima. Korrektselt justeeritud ventilatsioonisüsteemil on koostude poolt tekitatud müratase viidud miinimumini.

Reguleerimata ventilatsioonisüsteemi märgatavamad tunnused võivad olla näiteks:

  • Halb enesetunne
  • Söögitegemise ja wc lõhnad elutoas või magamistoas
  • Suitsu sisse ajav kamin
  • Liiga suur õhu kiirus olmetsoonis
  • Kõrge müratase
  • Liiga kõrge/madal temperatuur osades ruumides
  • Niiskuskahjustused ehituskonstruktsioonides

Mürataseme mõõtmine:

Kui te soovite teada saada, kas müratase teie kodus või ettevõttes vastab töökohal kehtivatele normidele ja on ohutu teie tervisele, siis võtke meiega ühendust ja meie firma teostab vastavasisulised mõõtmised.

AMECON OÜ teostab tehnosüsteemide ( ventilatsiooni, jahutuse jne ) välis- ning töökeskkonna mürataseme mõõtmisi.

Projekteerimisosakonna tegevusaladeks on:

  • ventilatsioonisüsteemide projekteerimine
  • jahutussüsteemide projekteerimine
  • küttesüsteemide projekteerimine
  • vee- ja olmekanalisatsioonisüsteemide projekteerimine
  • veevarustuse, olmekanalisatsiooni ja kaugkütte välisvõrkude projekteerimine
  • automaatsete kustutussüsteemide (sprinkler kustutus) projekteerimine
  • energiatõhususe arvutused
  • ekspertiisid

Kütte tasakaalustamine

Tsentraalse kütte-ja jahutussüsteemi puhul kantakse soojus-ja jahutusenergia tarbijateni soojuskandja abil. Kütte-ja jahutuskehade poolt väljastatav võimsus on otseselt sõltuv tsirkuleeriva soojuskandja hulgast. Seega peavad soojuskandja vooluhulgad süsteemi erinevate osade vahel jaotuma õigesti. See fakt on enesestmõistetav, kuid sageli ei pöörata sellele vajalikul määral tähelepanu.

Kaasaegsed kütte-ja jahutussüsteemid sisaldavad täpset reguleerimisautomaatikat, mille ülesandeks on tagada kütte-ja jahutusvõrgu säästlikkus ja kasutusmugavus. Ebaõige vooluhulkade jaotumise korral ei ole see eesmärk täidetud. Kütte-ja jahutussüsteemist ja sellesse investeeritud summadest pole abi, kui süsteem toimib valesti. Loodetava kasu asemel tekib energia raiskamine ja hoone kasutajad pole sisekliimaga rahul. Samuti ei vasta ruumide sisekliima töökaitsealastele normidele.
Inimesed avastavad tihti, et kõikidele asjakohastele normidele ja määrustele vastavalt projekteeritud ning ehitatud küttesüsteemid ei ole võimelised ettenähtud parameetritele vastavalt toimima. Selle probleemi esinemine on korrapäratu ja tekib enamasti kütte- või jahutusvajaduse kõrghetkedel.

Tasakaalustamata kütte-ja jahutussüsteemi märgatavamad tunnused on:

  • Ebaloomulikult pikk ruumide soojenemine hommikul
  • Põhjendamatult suur kütte energiakulu
  • Müra torustikes ja küttekehades
  • Temperatuuri erinevused korruste ja ruumide vahel
  • Liiga madal/kõrge temperatuur kogu hoones või selle üksikutes ruumides

Optimaalse sisekliima tagamiseks peab igal hoonel olema laitmatult toimiv kütte-ja jahutussüsteem. Süsteemide korraliku toimimise tagab lisaks kvaliteetsele ehitusele nende tasakaalustamine ja mõõtmine.
Küttesüsteemi tasakaalustamine on eelkõige vajalik küttekulude vähendamiseks ja inimeste mugavustunde tõstmiseks, kuid sellega kaasnevad ka muud hüved. Näiteks pikeneb lokaalse küttega hoonetes keskküttekatla ja põleti eluiga, kuna see ei pea nii tihti sisse ja välja lülituma. Samuti väheneb ruumides küttesüsteemi poolt tekitatava soovimatu müra oht.

Õhukanalite survekatsetused

Ventilatsioonisüsteemi töötamisel on oluline tähtsus selle tihedusel. Õhukanalites esinevad lekked võivad põhjustada mitmesuguseid häireid, nagu:

  • Energiatarbimise kasvu
  • Müra
  • Ohuolukordi võimalike tulekahjude korral
  • Seadme kasuteguri alanemist
  • Saastuse ja lõhnade levimist

Õhukanalite tihedus määratakse rõhukatsetega, kus mõõdetakse lekkeõhu hulka kanalite välispinna ruutmeetri kohta l/sm². Reeglina kontrollitakse kogu süsteemi õhukanalite tihedust. Kui aga süsteem on koostatud tootesertifikaati omavatest kanaliosadest, võib tihedust kontrollida pisteliselt. Pistelise kontrolli ulatus on 20% väljaspool ventkambrit olevate peakanalite pindalast tingimusel, et tootesertifikaati omavate detailide tihedusklass on suurem kanalitelt nõutavast tihedusklassist.
Igal juhul tuleb kogu süsteem täies ulatuses kontrollida järgmistel juhtudel:

  • Õhukanalites transporditakse mürk- või söövitavaid gaase või muid tervisele kahjulikke aineid sisaldavat õhku.
  • Kohtades, kus õhukanaleid ei ole võimalik hiljem parandada ilma ehitustarindeid rikkumata
  • Kui õhukanaleid on vigastatud